Värske kala Pärnus

19/04/2026

Pakkuda särge. 1.5e kg. Kokku ligi 45-50kg. Korraga ostjal on eelis.

18/04/2026

Toredat ja päikselist lauoäeva, kalasõbrad! Pakume täna tinti 3,5e/kg, koha 7e/kg, ahven 4e/kg, vimb 1.5e/kg, räim 1e/kg. Soovid sõnumina numbrile 53452275. Merelt tagasi pärastlõunal.

17/04/2026

Tervist kalasõbrad! Pakume täna tinti 3,5e/kg, koha 7e/kg, ahven 4e/kg, vimb 1.5e/kg. Soovid sõnumina numbrile 53452275. Merelt tagasi 16-17 paiku!

04/10/2025

Siiad, forellid, kohad ja lõhed saab merest/püünisest kätte sellisel kujul.

18/09/2025

Teema on nüüdseks saanud meedias kajastust ca kuu jagu. Kirjutatud on artikleid igale maitsele, kuid puudu on endiselt vastutava ministri seisukoht?! Püügiõigused on kutselisele kalurile kõige suurem ja põhimõttelisem vara. Rääkimata sellest, et ministeeriumil puudub teema osas laiem vaade/visioon ning "kaasamise" nime all on ametnikud käinud Pärnus paindumatuid plaane korra tutvustamas, ei ole Põllumajandus- ja Regionaalminister külastanud Pärnut või kutsunud kalurite esindajaid endaga kohtuma.

Üleskutse - paluksime, et minister astuks kaluritega diskussiooni ning selliseid, väga suure kaaluga otsuseid, ei tehtaks rutakalt ning sügisel plaanitava rannakalanduse reformi raames tehakse sammud, mis rahuldavad kõiki osapooli, sh ka kalurkonda.

Kui praegune plaan läheb käiku ja notariaalselt omandatud vara lihtsalt ära võetaks, tekib küll küsimus, et kas eraomandi puutumatus on lihtsalt sõnakõlks?! Samuti ei ole mõtet rääkida sellest, et noored ei soovi kaluriametiga tegeleda - ostsime veel selle aasta kevadel väikeettevõtja jaoks päris arvestatava summaga viimase portsu püügilube ning sügisel hakkab riik neid kokku korjama? Palju edu regionaalse arengu ja ettevõtluse initsiatiivikuse tapmisel - selliste sammudega see ka õnnestub.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Eesti 200 ja sõbrad
Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib tulevast aastast vähendada Pärnumaal kutseliste kalurite kalapüüniste arvu. Kalureid teeb plaan murelikuks, sest püügivahenditesse on investeeritud ja pigem soovitakse, et riik ostaks kalapüügiõigused tagasi.